Ma kipun sellise kohapeal sentimentaalitsema. Teate neid minu õrnushooge jms...Kust otsast alustada, ehk algusest? Well, mul oli väga armas suve algus. Puhata sain küll 2 pikkkka kuud, kuid suutsin sellest juba tüdineda; lõpuks magasin päevas 12h järjest ja see ärritas mind pisut.
Mis ma suvel tegin ( kirjutan endale, et ma ise teaks, sest paratamatult suudan ma juba oma noores eas unustada 2 kuu taguseid asju...)
1. Muusikalis osalemine "Suvevärvid"
2.Käisin M´iga Paltas/ oma üllatuseks olin kingitus palgasõdurile?(ei mitte s e e üllatus, kes tordiseest välja hüppap, ei ma ei ole l***) Adjos Sips.
3.Värvisin aknaraame ja puhastasin aknaid( Tegin tööd?!*o*)
4. Käisin kahel Kanavere peol.Tanel Padar ja Ott Lepland...köhköh+ vahukas.
5.J.Tätte kontserdil Raplas käisin ka.
6. Istumised koos inimestega mida ma mäletan, aga ma ei viitsi neist rääkida, ei ole midagi erilist.NO okei,,Rauntsiga oli tore. Tühi korter kajas... tekk ja vein ja Laura.Ja Mari aidamajas Sanna,Sandra ja Raunoga oli ka vahva.Ja öised tripid.
7.Randrandrand, wait, i´m still white.deaam. Esimene krundivärv on peal, sinna peale peaks järgmisel suvel midagi jääma, kui külm ära ei võta...
8.Ahja, kohtusin ühe sümpaatse noormehega kellest nüüd pikemalt räägin.
Kui ma teda esimestkorda lähemalt nägin (meetrikauguselt) siis mu esimene mõte oli :nii kena meest pole ma ammu näinud. Nojah ja mina olin kas läbipaistev või peaaegu läbipaistev nagu liblikas. Ja nii uskumatult kui see ka ei kõla suutsin ma kuidagi paari kuupärast ta tähelepanu võita, fastsineerisin teda ilmselt.. See juhtus umbes juulikuus. Ja ma räägin...et ma ei mäleta suurt midagi. Ühel hetkel olime me lihtsalt teineteise embuses ja väga tore oli olla seal. Kusjuures kui nüüd tagasi vaadata siis tuleb tunnistada, et oli skeptikuid kes ütlesid: see ei hakka toimima. Ja kurbusega pean tõdema, et neil oli õigus. Noormees suutis mind hämmeldada ühe tõsiasjaga, mis mu endast välja paiskas.Jah justnimelt, paiskas mu endast välja. Ja mina tegin vea, mis sai saatuslikuks.
Ma jään teda alati meenutama heaga. Sest ta on hea. Kahju on ainult sellest, et ma ei suutnud lühikese ajajooksul fikseerida, kas ta on isekas või ei. Ma loodan, et ei ole. Ma usun, et ei ole. Sest sel juhul ei armastaks ta ennast ja seega oleks ta võimetu teisi armastama. välistaksin selle, olen optimistilk.
Privaatsuse puudus oli probleem minujaoks.Probleem, mida ma ei jõudnud isegi välja öelda.
Olgu, nii midagi head ta kohta. Ta hoolib nendest kellega koos ta on, ja hoolib väga. Hoiab omasi.Ta üritab paista karm, selline ha-sparrin-su-seinast-läbi tüüp.Tegelikult on ta õrn ja hoolitsev..okei ükski mees vist ei tahaks, et ta kohta õrn öeldaks või hoolitsev, sest see ei kõla mehelikult. Ta on nagu küpsetatud vahukomm pealt krõbe-seest pehme(maavillane näide, kaspole?), nagu minagi. Suhteliselt kaalutlev. Pigem tagasihoidlik. Kui ta midagi teeb, teeb ta seda armastusega.(väidetavalt, kinnitust ei ole) Ta ei ole pealetükkiv(mulle on tõsiselt vastukarva familiaarsed e pealeükkivalt sõbralikud inimesed)Räägib enam-vähem normaalset juttu.
Ja ma suudan tal ta vennaga ülihästi vahet teha, isegi telefonis.Kuigi nende hääletämber on sarnane, ilmnevad minu hundikuulmises vead vaid tädi-Maigi-laadses-mobiilikasutuses(mitte minu poolt!). Ta venna hääletämbri iseloomustus: kalk, vahelduva eduga kare, ründav, kohati katkendlik. Ja noormehe enda: isegi rünnata üritades pehme, vaba ja sujuv. Halb iseloomustus, aga olgu. Ja võin väimusejärgi neil silmapilgutuse kiirusel vahet teha. ka pildil kus mõlemad kannavad valget ja nende vahel on nende õde. Lihtne, vasakul on o ja paremal i. Kuidas ma tean? o ei teeks kunagi sellist ilmet nagu i. kehahoiak on peaaegu vastandlik.soeng.kõik.
Ja miks ma seda arutasin endaga?Ühesõnaga, mina ja tema oleme paljudes iseloomujoontes väga sarnased. Ta on peaaegu ,rõhutan sõna peaaegu, ideaalne mees. Tegelikult ma õppisin ennast paremini tundma ja nihkusin oma ähmastele piiridele pisut lähemale. ma olen õnnelik. ma tõesti olen õnnelik ja armastan ennast rohkem kui kunagi varem ja armastan ka teisi sellevõrra rohkem.
Ja kuigi tema kurikamehelik hukkamõist mulle ei meeldi, siis ikkagi..
tõstan kaks kätt üles ja ütlen: mea culpa!
Tal pole palju puudu ideaal-mehest.Ela hästi ja hoia end.
