Võtan vaikselt aru pähe.

 Kägistasin oma mõtted. Kui 5 kuud 24/7 mõtled peamiselt ühest asjast, siis tüütab ära ikka küll. Igaljuhul mul hakkas parem peale mahakriipsutust. Tegelikult oli see juba enne sündimist surnud asi. Vaevalt, et ma nüüd tükk aega midagi selle kohapealt ette võtan. Praegu peab keskenduma tähtsatele asjadele.Ainult. Mul lihtsalt ei joppa selliste asjadega noh. Praegu olen ma üks närvipundar, ees on eksam..2,09 tunni pärast. Ma tõesti ei kujuta ette kudias ma selle kavatsen ära teha. Vähemalt suutsin ma ühe tohutult suure ja kurva asja enne seda ära klaarida.Mille üle on mul hea meel. Võiks üle ka saada juba. Ma pidevalt pean end kuhugi saatma, sest mõtted liiguvad sinnapoole. Kõik läheb hästi.Tegelikult peab minema, sest teist võimalust ei ole. Nüüd saab minna ainult paremaks, ma ütlesin seda praegu nii, et ma jäin uskuma, see on hea. Suvi on ees ju, kartta on, et läheb paremaks.:D Uh,uh.
Eile oli päris huvitav Eurovisiooni vaadata. Mul tuli kommentaare lausa torust ja mu vanemad lihtsalt naersid pisarateni mu pärast. 7 väikest neegrit....Aga mulle meeldis kõige rohkem mees kitarriga, Tom. Siiras, armas. Muidu ajas see üritus mul südame suhteliselt pahaks oma vikerkaarsustega. Vabandust.
Ühesõnaga, edu mulle!