Sa ei ole siin.Mitte päriselt.

Oli kaunis kolmapäeva hommik, pigem lähenes lõunale. Jalutas üks neiu mööda rannajoont. Isa kõndis tema kõrval, sammudes aeglasemalt, raskemalt. Nad vaikisid ja kõndisid muuli poole. Rannas lamasid valged ja pruunid kehad vaheldumisi. Väikesed koerad, kes olid nööriotsas vangis ja niutsusid kurvalt. Surnud kajakas kes oli maetud liivaalla nii, et tiivaotsad välja paistsid. Tema sõber hulpimas 30m eemal rannajoonel, lastes lainel end vaikselt kiigutada, lastes lainel liigutada oma  pead, edasi-tagasi nõtke kaela küljes. Kilkavad lapsed. Kivine ja kuum liiv muuli ääres; settinud vetikate lehk. Kõva ja valus oli käia seal muulil, harjumatu. Mees korjas maast hiina tähtedega õllekorgi. Näitas leidu oma tütrele ja nad sammusid tagasi. Tagasi surnud kajakate poole. Vesi oli küllaltki soe ning rulluvad lained peksid liiva üles ja vahutasid vallatult. Lained tõid endaga kaasa igasugust sodi, vetikaid ja surnud kalu.Tüdruk oli leiu tugevalt pihku surunud, et näidata seda oma vennale. Surus selle nii tugevalt pihku, et see sinna sinaka kettakujulise jäle muljus. Mida ta mõtles, seda teab ta vaid ise.
Liivas vaevles liblikas, ta tiivad olid veepritsmetega kastetud ja liivast rasked. Neiu võttis ta üles ja peitis  oma peopessa, mitte sinna kus oli õllekork vaid teise.Liblikas siputas ta peopesas,kõditas sõrmi, aga neiu ei hoolinud ja pigistas pudelikorki teises käes veel tugevamalt kui enne. Tiivulise asetas ta männi alla, kus oli vari ja tuulevaikus. Sammus on vennani ja surus talle pudelikorgi pihku. vend mühatas: "see on sitt õlu, ma jõin seda hiina restoranis"

On üks poiss ja on üks tüdruk..on suvi.

Seal kus on tüdruk seal on ka poiss? Ei ole.
Muusikaliproovid on juba pikemat aega suures hoos. Homme kell 19 esietendus.
Etenduses osalevad enam-vähem head ja toredad inimesed, mõningate eranditega, kes on lihtsalt sääsed või pinisevad loomad issanda loomaaiast. Tore on ka vahel. Väsimus on suur. Ühtki head mõtet ei ole praegu. Ükspäev käisin ujula katusel..äärepealt oleksingi sinna jäänud. Ujula taga sai näitlejate,lavastajaga ja muude loomadega juttu aetud ja tina pandud. Kikukga lauldud, see oli armas.  Lõpuks läksin õhtul üksi koju, väga pettunud ja kurb, et mehed sead on. Ja noorus on hukas, hukas ja mokas.Ei tea mis sest elus saab.  Jah elu on võitlus selle eest, et jääksime püsima. Nonnii...Ma täna laulsin dušiall, ja nüüd on mul seljas siidist hommikumantel, on ilus õhtu, ritsikad siristavad ja õhk on soe ning täis magusat aroomi. Ja ma ei viitsi siia absoluutselt mitte midagi kirjtada, TSAU!