Uskumatu.Täiesti uskumatu.
See eelmine postitus on nagu nii halb, see on nii halb, et ma kohe ei teagi mida öelda. Targem oleks vait olla. Inimesed räägivad lolli juttu, siis ma olen ikka vait ja noogutan ainult. Ja vaatan nüüd enda juttu. Mõtlen, et -issand jumal. Kas ma meelega kirjutasin nagu 12aastane tiinekas, kes on kõrvuni armunud? Ma ei tahtnud 12aastaseid solvata,ei teps mitte. Aga see oleks vähemalt mind välja vabandanud, kui ma oleks 12...Uskumatu. Ma ikka ja jälle suudan ennast ka üllatada. Tore teada.
Muideks ma olen õnnelik, mitte et kedagi väga puudutaks see teema, lihtsalt kirjutan siia.Oma lõbuks. Millest siin maailmas üldse on mõtet kirjutada.Maailm on nii vana, kõik teemad on justkui ammendunud. Mu armastus ei ole ammendunud, oh ei. See ei ammendu iialgi ,ma igatahes väga loodan seda...üle kõige maailmas,kui aus olla. Kui nüüd üdini ebaaus olla, siis ma ei ole kindel. Igatahes tahan oma elu lõpuni( ja mis iganes peale seda tuleb) ainult sind armastada.- see jällegi kõlab nagu ammendunud teema. Armastus, bla-bla..Ma nüristun, muutun ühe idiootsemaks, kui loen mida kirjutan.Uskumatu.../..
Tegelikult on kõik usutav. Kui me ainult tahame. Vali ükskõik mis usk ja ainult usu. Silmad kinni, usu. Mõtle midagi välja ja usu, palun väga. 100 aasta pärast ajaloolased ütlevad jah, nii oligi ja on ning siis loevad su lapselapsed sinu mõeldud asju ajalooraamatutest.Ja nad usuvad seda. Nagu mina uskusin et ajaloo raamatus on ainult tõde. Mis siin maailmas üldse tõde on. Keda see üldse huvitab. Mind mitte, ma ei taha teada. Ütlen ainult seda, et on ülimalt ebaaus raamatuid tagakaanel tohutult kiita.Ma lugesin üht sellist , bestseller oli.. Paras peller tõesti.Tõesti-tõesti. Miks te nii teete?
No comments:
Post a Comment