Trés probablement(pra.)-Väga tõenäoliselt...meeldin ma Sulle tõga

Tere õhtust, kallis.
Jutustan teile armsa muinasjutu Sipsikust ja
Pöial-Liisist järgmisel korral.

Kuskilt ei oska alustada, blogisin ammu, eksole. Vahepeal on juhtunud niivõrd palju, et kui ma nüüd tagasi vaatan, siis ma ise ka ei usu seda. Viimaselajal leian end mõtlemast veel sügavamalt oma tulevikust ja mis saab... Sipsikust ka. Kontrollin oma telefoni nagu mingi hullumeelne, et ega ma pole midagi maha maganud. T o b e. Ma üritan mitte mõelda, mis saab, ma ei tea...me ei tea. Ja peab tunnistame, et mulle tõsiselt meeldib sõna "me". Üritan kahe jalaga maapeal olla, aga samas tahaks olla meeletu...nagu Sigrid Undset on lausunud " Head päevad langevad osaks mõistlikele inimestele, parimad aga neile, kes julgevad olla meeletud". Aga kainet mõistust peab hoidma, lihtsalt peab.
Koolis ei ole enam nii raske, kui ma ise ennast positiivsemalt häälestan. Ajaleheartiklid said ka ilma tapva vaevata tehtud, kartsin hullemat.Ausalt. Kõik oli muidugi suhteliselt pealiskaudne, aga ma üllatusin mõne inimese siiruses. See oli temast väga kena, aitäh Sulle. Inimesed tunduvad üldse kenamad viimaselajal. Naiivusu, jah:D:D Hea, et ma suudan enda üle jätkuvalt naerda.
Muusikat teeme vaikselt, ma tõesti sügavalt kahtlen oma oskustes, aga niikaua kuni nad mind ära ei aja on vist kõik korras. Sellekohapealt ma küll midagi head ei leia endas. Aga juu siis päris öökima ei aja. Mulle tundub, et ma kirjutan igakord siia täpselt samasugust iba.

Aga pean nentima, et mu vanem vend oskab ideaalselt kaneelisaiakesi teha.
Mis oli mõte? Arvate, et mul oli selle mõtte peale aega mõelda, kui ma jälgin pidevalt oma msn'i akent ja ootan Sinu tulekut...

konditsioon on keeruline, kõigil.

Kui palju on neid, kes ei ütle välja neid sõnu, sest teavad, et see tunne ei mahu sõnadesse. See miski, mis on suurem kui sõnad ja suurem, kui me ise. Tegelikult ei ole neid sõnu vaja, üldse pole sõnu vaja, sest me mõistame üksteist silmapilgutusestki. Kui ma need siiski lausun, jääb sõnade taha veel midagi, minu sisse...see loeb..just see tunne.
------
Mulle meeldib inimesega koos lihtsalt olla, vaikides.. See ei ole selline häiriv vaikus vaid pigem selline üksteise mõistmise vaikus.
Mõistmine ilma sõnadeta.
Mitte, et mulle koguaeg meeldib vait olla. Ma olen pläraläraleenu isiklikult ja räägin Su kasvõi surnuks.
-----
Mõtlesin ennist, et see ei olegi oluline, kes Sa oled...oluline on hoopis see, kuidas Sa oled. Usun, et igaüks meist teeb igapäev maailma paremaks, kasvõi naeratades postiljonile. Sellega tahtsin öelda, et rõõmusta väikeste asjade üle! oo, shokolaadikomm!:DMõistad? Ma olen naiivne vahest...aga rõõmus ikkagi:D
---

Kui meil kõigil oleksid sõbrad, kes ei laseks meile kurbust liiga sügavale südamesse oleksime me õnnelikud. Muidugi ei tähenda see seda, et peaksime koguaeg rõõmsad olema, ei kindlasti mitte. Aga ärge kurat muretsega nii palju..kõik läheb nii nagu peab, anna asi juhuse kätte ja see laheneb iseenesest( ma ei räägi siin maksmata arvest, sest sellel juhul tulevad teile lihtsalt maksuametisõpsud külla).
--
Ma istusin pargipingil ja vaatasin mööduvaid inimesi, nende emotsioone, lihstalt niisama. Ja kinnitasin endale veelkord, et inimesed on ilusad.



Liisa ja päev, mil ta eriti midagi tarka ei teinud.

Tere, kuri päev.

Tere ise ka.

Tänane päev on mu vastu kuri.. ei,ma ise olen enda vastu kuri. Miks? Sest ma olen lihtsalt nii rumal. Ma olen nii keeruline, et ma nüüd ise ka ei saa lõpuks aru. mida ma asjast arvan. JA ma suudan end väljendada nii, et ka Sina ei saa aru. See teeb kokku..hm, palju inimesi, kes ei saa aru.
--
Aastavahetus.

Ehhe, sai veedetud seekord mallis Tallinnas. Kõik oli tore. Kuigi ma olin kõige kainem sealsetest loomadest( poleks üldse joonud oleks veelparem). Ma ei kahetse midagi, veel.
Ma suutsin ühest noormehest kirjutada 2lk. puhast pahna, mida me kõike koos tegime(antud tegevus toimus järgmisel päeval). Ei oska temast midagi arvata. Olen tundetu, kuid haavatav. Minu silma riivas ühe tütarlapse blogi, kes oli samal peol ja väitis, et temal oli niru pidu. Ja siis mul süttis peas pirnike, okei ..kas see olin mina kes seda põhjustas, kas see tüüp kellega ma koos olin on talle sümpaatne, või mis värk on?!. Tobe oleks praegu mingeid konjektuure teha, aga ma lihtsat olen selline...ülemõtleja. Veenge mind, et asi pole minus, palun!
--
Eile. Tegin vapustavalt häid vahvleid koos vaniljejäätisega, toormaasikamoosi, vahukoore ja suhkrusiirupiga. JA paar inimest kadedaks. ka.
--
Täna ei teinud ma mitte midagi asjalikku. JA am isegi ei kahetse, et ei teinud. See on halb.
Ei tunne end just kõige parema inimsena, kuid siiski väärib tähelepanu, et kui poleks mind siis oleks noormees kõndinud koju märgades teksades ja üks tüüp ropsiplekkidega sokkides. Mida teeksid mehed, kui naisi ei oleks..