Eile oli mingi teema heaoluga.. Mu vend ütles, et kui sul hea on, kuidas sa siis tead, et sul hea on..ilmselt peab sul vahepeal väga sitt olema, et sa aru saaks mis hea on. Ja nii ongi. Mine ööbi külmas metsas üks öö ja siis järgmine öö tule maga kodus põrandal ja sa armastad oma kodu põrandat, ausalt ka.
Hinnake seda mis teil on. Kui te arvate, et teil on halb siis mõelge nende peale kes elavad kuskil kaugel ja veel halvemates oludes. Ja ma ütlen, perekond on suurim rikkus mida omada. Kallistage oma isasi vahest, sest nad ei tule teid ise kallistama, aga neil on hea meel kui te neid kallistate. Ostke oma emadele lilli. Mida iganes, lihtsalt armastage oma inimesi nii palju kui suudate. Ja maailm ongi ilusam.
Sunday, February 28, 2010
Friday, February 26, 2010
Fantaasia võime.
Öeldakse, et mõnel inimesel ei ole huumorisoont. Mis asi on huumorisoon? Ma ei tea kuidas teistel on, aga kui keegi midagi ütleb siis mõned ütlemised tekitavad silme ette koomilise pildi, mis mind naerma ajab.Siis ma naeran, kuigi sõnad ise võib-olla ei olnudki nii naljakad, lihtsalt see mida see tekitas oli naljakas. Teisele inimsele jääb tihti arusaamatuks, miks ma nii käitusin. Ei tekkinud ju mingit seost. Huumorisoon võrdub fantaasiavõimega. Ma suudan ühe lausega panna enda silme ette pildi. Vahest teen nalju ja ise naeran ja teised ei saa midagi aru, eks meil kõigil juhtub seda vahest.
Tõesti on olemas inimesi kes ei suuda lugeda raamatuid. Lihtsalt neil ei ole kujutlusvõimet. Tühi kiri.
On olemas inimesi kes kuulavad muusikat ja see ei tekita neile emotsioone. Ja on inimesi kes võivad ilma täringuteta täringumängu mängida. On olemas igasuguseid inimesi. Ja on inimesi kes elavad enda ehitatud maailmas. Mwhahaha.
Tõesti on olemas inimesi kes ei suuda lugeda raamatuid. Lihtsalt neil ei ole kujutlusvõimet. Tühi kiri.
On olemas inimesi kes kuulavad muusikat ja see ei tekita neile emotsioone. Ja on inimesi kes võivad ilma täringuteta täringumängu mängida. On olemas igasuguseid inimesi. Ja on inimesi kes elavad enda ehitatud maailmas. Mwhahaha.
teisiti olemine.
Tead, üks hommik tõusin ma nuttes üles...nägin unes kuidas ma olin oma isale teinud mingist matervalist südame ja see ei seisnud millegipärast koos.Ütlesin talle "Isa. ma tegin selle sulle" ta ütles vastu "mul ei ole seda ju kuhugi panna" siis ma hakkasingi nutma ja ta vist lisas minu lohutamiseks " proovi see kokku panna kuidagi" ja siis ma sundisin end ärkama. Ja ma nutsin, tükk aega nutsin.
--
Eile õhtul olin ma nii muserdatud, kirjutasin mingid sõnad paberile, peale seda enam ei vaadanud, mis seal oli. Mulle öeldi see päev päris palju pahasti. Kõige hullem oli vist mu venna öeldud "Sa teed meie elu halvaks ja kassi oma ka".Ei, Sa ei tea, mida ma sellel hetkel tundsin. Üldse ei ole ta minu vastu enam kena. Ja mu ema ka ei ole. Nad nagu ei armastaks mind enam üldse.
--
Täna nägin ma midagi absudrset unes...ma olen päris kindel, et ma jalutasin oma isaga käest kinni ja mõtlesin samal ajal, et kas keegi imelikult ei vaata.
--
Mu ema vaatas mulle üleeile tõsise näoga otsa ja ütles järsku "On naljakas või?", ma ei saanud aru temast, kas mul oli mingi irve nöol? Igaljuhul sellest mõttest tuli mulle naer peale, ta katkestas selle lausega "ma olen kahe nädalaga kümme aastat vanemaks jäänud" ja siis ma soovisin, et ma ei suudaks enam kunagi naerda.
--
Arvo Pärdi tšellokontsert sööb mu närvid ära praegu.Panin kinni selle.
Rääkisin isaga täna elust. Kunstist, muusikast, tehnoloogiast ja nende eri liikidest, andekusest. 90% inimesi on andekad, aga nad ei avasta seda. Ja tarkusest rääkisime ka. Inimestele meeldib end targaks nimetada. Me kasutame oma ajust ainult 5%, kui sedagi. Meie aju suudaks sünteesida palju rohkem asju, kui me ette kujutame. Sellega tuli jutuks, et kunsti on võimalik lõputult arendada.Palju võimalusi, uusi liike. Kas on veel kunste, mis on avastamata.Tehnoloogia, mis areneb, tupikud, uued võimalused. Oleks lahe kui aretataks välja inimmälestuste ja kogemuste salvestised .Lihtsalt lähed võtad raamatukogust benjihüppe salvestise, elad seda läbi, ise tegemata. Käid kuul seal käimata. Midaiganes eks.
Kinokunst 3d,4d,5 ja 6d kinod..lõputud võimalused. Lõputult avastamata asju.
Ja me arvame, et oleme jube targad. Ja mida rohkem me õpime, seda rohkem tunneme, kui palju on veel asju mida õppida. Kahju, et oma teadmisi ei saa edasi anda. Anda oma lastele ja lastelastele.
--
Ma ei tea, kas ma olen mingi ainuke imelik keda lummab maailma värvikooslus, nii palju erinevaid värve. Väikesed asjad on need mida ma armastan. Näiteks seda kui päike paitab nahka ja nahk sätendab sinist ja punast värvi täpikestena kui lähedalt vaadata.Sa pole tähele pannud, ega ju. Juuksed sätendavad eriti palju. Okei võib-olla olen ma ainulaadne ja sätendan üksi. Või on mul väärastunud silmanägemine. Vahet ei ole.
Mind lummavad lõhnad. Alati jääb mulle meelde kuidas keegi lõhnab. Kahjuks olen ma ebatäuslik ja mul lähevad need lõhnad pidevalt meelest. Kuskilt lugesin, et iga inimene lõhnab erinevalt...ei ma ei nuusuta inimesi vabal ajal.
Maitseaineid ja puuvilju on ka lõbus nuusutada, nii palju erinevaid lõhnu. Doksik olen, wi for me. Ma ei usu, et on palju inimesi kes pööravad sellistele asjadele tähelepanu ja ütlevad sõbrale: nuusuta selle teepaki sisu.
Ma ei tea, märgake väikseid ebaolulisi detaile.
--
Eile õhtul olin ma nii muserdatud, kirjutasin mingid sõnad paberile, peale seda enam ei vaadanud, mis seal oli. Mulle öeldi see päev päris palju pahasti. Kõige hullem oli vist mu venna öeldud "Sa teed meie elu halvaks ja kassi oma ka".Ei, Sa ei tea, mida ma sellel hetkel tundsin. Üldse ei ole ta minu vastu enam kena. Ja mu ema ka ei ole. Nad nagu ei armastaks mind enam üldse.
--
Täna nägin ma midagi absudrset unes...ma olen päris kindel, et ma jalutasin oma isaga käest kinni ja mõtlesin samal ajal, et kas keegi imelikult ei vaata.
--
Mu ema vaatas mulle üleeile tõsise näoga otsa ja ütles järsku "On naljakas või?", ma ei saanud aru temast, kas mul oli mingi irve nöol? Igaljuhul sellest mõttest tuli mulle naer peale, ta katkestas selle lausega "ma olen kahe nädalaga kümme aastat vanemaks jäänud" ja siis ma soovisin, et ma ei suudaks enam kunagi naerda.
--
Arvo Pärdi tšellokontsert sööb mu närvid ära praegu.Panin kinni selle.
Rääkisin isaga täna elust. Kunstist, muusikast, tehnoloogiast ja nende eri liikidest, andekusest. 90% inimesi on andekad, aga nad ei avasta seda. Ja tarkusest rääkisime ka. Inimestele meeldib end targaks nimetada. Me kasutame oma ajust ainult 5%, kui sedagi. Meie aju suudaks sünteesida palju rohkem asju, kui me ette kujutame. Sellega tuli jutuks, et kunsti on võimalik lõputult arendada.Palju võimalusi, uusi liike. Kas on veel kunste, mis on avastamata.Tehnoloogia, mis areneb, tupikud, uued võimalused. Oleks lahe kui aretataks välja inimmälestuste ja kogemuste salvestised .Lihtsalt lähed võtad raamatukogust benjihüppe salvestise, elad seda läbi, ise tegemata. Käid kuul seal käimata. Midaiganes eks.
Kinokunst 3d,4d,5 ja 6d kinod..lõputud võimalused. Lõputult avastamata asju.
Ja me arvame, et oleme jube targad. Ja mida rohkem me õpime, seda rohkem tunneme, kui palju on veel asju mida õppida. Kahju, et oma teadmisi ei saa edasi anda. Anda oma lastele ja lastelastele.
--
Ma ei tea, kas ma olen mingi ainuke imelik keda lummab maailma värvikooslus, nii palju erinevaid värve. Väikesed asjad on need mida ma armastan. Näiteks seda kui päike paitab nahka ja nahk sätendab sinist ja punast värvi täpikestena kui lähedalt vaadata.Sa pole tähele pannud, ega ju. Juuksed sätendavad eriti palju. Okei võib-olla olen ma ainulaadne ja sätendan üksi. Või on mul väärastunud silmanägemine. Vahet ei ole.
Mind lummavad lõhnad. Alati jääb mulle meelde kuidas keegi lõhnab. Kahjuks olen ma ebatäuslik ja mul lähevad need lõhnad pidevalt meelest. Kuskilt lugesin, et iga inimene lõhnab erinevalt...ei ma ei nuusuta inimesi vabal ajal.
Maitseaineid ja puuvilju on ka lõbus nuusutada, nii palju erinevaid lõhnu. Doksik olen, wi for me. Ma ei usu, et on palju inimesi kes pööravad sellistele asjadele tähelepanu ja ütlevad sõbrale: nuusuta selle teepaki sisu.
Ma ei tea, märgake väikseid ebaolulisi detaile.
Wednesday, February 17, 2010
Mõtle nüüd hoolikalt...mida Sa tahad.
Viimaselajal tunnen kuidas aeg mulle mäkra mängib. Peaks nagu midagi tegema, aga nagu ei taha ka. Langetama a s j a l i k k e otsuseid. No okok, ma ei oska midagi öelda, sest ma ei saa garanteerida õnnestumist. See käib kõige kohta muide.
Rääkides vastukajast : meie 'bändi' esinemine. Noh ma ei tea, lõbus oli. Lihtsalt oleks pidanud rohkem endajaoks tegema...ja paremini. Selliseid asju ongi ainult mõtet endajaoks teha; teised kuulavad siis kui tahavad, kui ei, siis ei kuula.Lihtne. Kuigi olgem ausad, see oli üsna jube. Aga see ei ole oluline, oluline on see, et ma ületasin iseennast. Kõige suurem võit on võit enda üle. Teised suhtusid normaalselt, mida ikka tahta..põhiline oli "Tõmble vähem" kommentaar. pfh.
Ma küsin endalt viimaselajal, et kas ma tean mida ma tahan...tutkit ma tean sul. Kust ma tean, et asi on õige ja miks ma üldse vaevun selle üle nii sügavalt juurdlema.Nagu see midagi paremaks teeks.
Olen tõsiselt rõõmus, et maailmas on inimesi, kellele ei lähe korda, mida teised minust arvavad. Niisamuti nagu see ei lähe mulle korda. Ja seda, et ma rõõmus olen mu nägu ei näita.
Mäletan, et kui olin väike tirts siis oli mingi eriline tunne kui oli vastlapäev või uus-aasta õhtu, no mis iganes sündmus. A la täna sööme me vastlakuklit ja ainult täna laseme võidu liugu ja see lihtne mõte tegi mu rõõmsaks. Võiks praegu ka nii olla. Aga nüüd ma näen kõike mis on selle ümber, näen laiemalt. Kurb on see. Isa ütles mulle, et "mida vanemaks Sa saad seda vähem tundeid sellised asjad tekitavad". Mida ma siis tunnen, ainult kibestumist, kurbust ja viha?
Aga mis siis, kui ma tunnen juba praegu ainult neid asju? Tähenab, õh...raske on. Kurb on. Üksi on olla, kuigi ma ei ole üksi. Keegi lihtsalt ei mõista mind. Meie vanemad, oktoobrilapsed ja ma ei tea, mis kõik te ära ei olnud...nagu ei tahagi uuendustega kaasa minna. Arvavad , et nii kuidas nemad teevad on õige ja ülejäänud asjad on "halb, saatanast". Ühesõnaga, nii nagu meie teeme on vale. Äkki lubaks meil ise oma vigadest õppida, mitte mingit terrorit teha meile. Mu ema terroriseerib mind, igal hommikul, üks ja sama...päeval ja õhtul. Öö on mu lemmik aeg, siis kõik magavad ja on ometigi vait. Me, myself and I time. Aga ma tahan ka magada millalgi.
Kõik tahavad, et neid usaldataks. Ei, ma ei usalda. Ja ma ütlen tihti ei...kui ma lihtsalt ei taha oma vastusega teisi pahandada, siis ma olen vait, las arvavad ise. Tehke ise, tehke paremini. Aga ärge näägutage hommikust-õhtuni, et oi kui halb, oi kui paha...Ma üritan siin hakkama saada ..endaga. Ma ei ole isekas inimene sellepärast. Öösiti kasvatan haavu kinni, mis hommikul jälle lahti kistakse..ja nii päevast päeva. Ja palun ärge tehke nägu, et meie vahel on kõk korras.
Inimesel on raske armastada seda, mida ei saa katsuda.
--
Kuidas uputada blondiini?
Paigalda peegel basseini põhja.
Loodan, et Sul hakkas parem.
<3
Rääkides vastukajast : meie 'bändi' esinemine. Noh ma ei tea, lõbus oli. Lihtsalt oleks pidanud rohkem endajaoks tegema...ja paremini. Selliseid asju ongi ainult mõtet endajaoks teha; teised kuulavad siis kui tahavad, kui ei, siis ei kuula.Lihtne. Kuigi olgem ausad, see oli üsna jube. Aga see ei ole oluline, oluline on see, et ma ületasin iseennast. Kõige suurem võit on võit enda üle. Teised suhtusid normaalselt, mida ikka tahta..põhiline oli "Tõmble vähem" kommentaar. pfh.
Ma küsin endalt viimaselajal, et kas ma tean mida ma tahan...tutkit ma tean sul. Kust ma tean, et asi on õige ja miks ma üldse vaevun selle üle nii sügavalt juurdlema.Nagu see midagi paremaks teeks.
Olen tõsiselt rõõmus, et maailmas on inimesi, kellele ei lähe korda, mida teised minust arvavad. Niisamuti nagu see ei lähe mulle korda. Ja seda, et ma rõõmus olen mu nägu ei näita.
Mäletan, et kui olin väike tirts siis oli mingi eriline tunne kui oli vastlapäev või uus-aasta õhtu, no mis iganes sündmus. A la täna sööme me vastlakuklit ja ainult täna laseme võidu liugu ja see lihtne mõte tegi mu rõõmsaks. Võiks praegu ka nii olla. Aga nüüd ma näen kõike mis on selle ümber, näen laiemalt. Kurb on see. Isa ütles mulle, et "mida vanemaks Sa saad seda vähem tundeid sellised asjad tekitavad". Mida ma siis tunnen, ainult kibestumist, kurbust ja viha?
Aga mis siis, kui ma tunnen juba praegu ainult neid asju? Tähenab, õh...raske on. Kurb on. Üksi on olla, kuigi ma ei ole üksi. Keegi lihtsalt ei mõista mind. Meie vanemad, oktoobrilapsed ja ma ei tea, mis kõik te ära ei olnud...nagu ei tahagi uuendustega kaasa minna. Arvavad , et nii kuidas nemad teevad on õige ja ülejäänud asjad on "halb, saatanast". Ühesõnaga, nii nagu meie teeme on vale. Äkki lubaks meil ise oma vigadest õppida, mitte mingit terrorit teha meile. Mu ema terroriseerib mind, igal hommikul, üks ja sama...päeval ja õhtul. Öö on mu lemmik aeg, siis kõik magavad ja on ometigi vait. Me, myself and I time. Aga ma tahan ka magada millalgi.
Kõik tahavad, et neid usaldataks. Ei, ma ei usalda. Ja ma ütlen tihti ei...kui ma lihtsalt ei taha oma vastusega teisi pahandada, siis ma olen vait, las arvavad ise. Tehke ise, tehke paremini. Aga ärge näägutage hommikust-õhtuni, et oi kui halb, oi kui paha...Ma üritan siin hakkama saada ..endaga. Ma ei ole isekas inimene sellepärast. Öösiti kasvatan haavu kinni, mis hommikul jälle lahti kistakse..ja nii päevast päeva. Ja palun ärge tehke nägu, et meie vahel on kõk korras.
Inimesel on raske armastada seda, mida ei saa katsuda.
--
Kuidas uputada blondiini?
Paigalda peegel basseini põhja.
Loodan, et Sul hakkas parem.
<3
Thursday, February 11, 2010
Jäta mulle mu mõtete privaatsus.
Riputa plakat või räägi sõbrannale, üsna üks.
Lahendasin Eesti vanasõna pythagorase teoreemi abil.
Ma olen solvunud ja pahane - mind on reedetud.
Ma ise olen end reetnud. Tunnistan endale. Eksisin.
Sellistel hetkedel saame aru, et me oleme üksi.
reedetud
ja
üksi.
Lahendasin Eesti vanasõna pythagorase teoreemi abil.
Ma olen solvunud ja pahane - mind on reedetud.
Ma ise olen end reetnud. Tunnistan endale. Eksisin.
Sellistel hetkedel saame aru, et me oleme üksi.
reedetud
ja
üksi.
Sunday, February 7, 2010
Isekas rõõm ja oskus hinnata.
Me langetame otsuseid...
liiga rutakalt.
Kas said selle, mida tahtsid?
Me teeme täiskannapöördeid...
Nagu see mees, kes mulle otsa vaadates ümber pööras ja poodi tagas ruttas.
et minna tagasi või leida teine tee.
Kas Sa kahetsed?
Me kuuleme karjeid...
Karjujal on valus. Kõik kuulevad, aga keegi ei aita. Ei oskagi aidata.
kuid mida võtame ette?
Põgeneda?
Ma ei põgene, vastan ma veenmaks pigem end kui teisi, ma vastutan ta eest, olen ta katja. Armastan teda ja vaatan pealt kuidas ta piinleb.
...kuhu kadus armastus? Miks me oleme nõus kannatama?
Kui Sa leiad midagi, millest haarata, kedagi, keda armastada...Teed oma enese isekusest teistele haiget. M i l l e jaoks? Et lihtsalt olla õnnelik.
Kas soov olle õnnelik on siis isekas?
Õnn peitub lihtsates asjades, eks. Kas peaksime oleme õnnelikud, sest meil on ju Mtv?
..oska ainult hinnata.
Me oleme rikkad ja vaesed samaaegselt....
Hindame oma perekonda, mis sest, et me ei oska seda välja näidata nii kuis' tahaks.
Teeme ühe vea, üks tegemata kõne,..ja pool meie perest palvetab meie eest. Mis siis, et nad kõik ei usu jumalat. Ja me ei suuda iialgi öelda kui kahju meil on, sest meil ei ole julgust. Jukgust lihtsateks asjadeks.
Me nutame viga, mille me tegime sekundi jooksul. Sõbrad, kes on selle sekundi pärast magamata. Nad ei uskunud, et Sa oled selleks võimaline.
Kurbus, viha, mure, igatsus, süütunne, hoolivus...põimuvad sel' hetkel ühte, moodustades raske vaniku, mis surub Sind allapoole...matab Sind endasse. Sellistel hetkedel tunneme kuidas me laguneme tuhandeks killuks...ma annaks kõigile teile ühe killu, sest ma tean, et ainult vabandusest ei piisa, näitamaks, kui palju ma teid armastan, kui ma vaid oskaks oma armastust joonistada...siis ma tahaksin, et te riputaks selle pildi sinna, kust te koguaeg mööda kõnnite, et te teaks..sest sõnad on liiga väikesed.
Millega mõõdad Sina rikkust?
Mul on kahju ja Sa tead seda.
Oska ainult hinnata.
Armastusega,
L.
liiga rutakalt.
Kas said selle, mida tahtsid?
Me teeme täiskannapöördeid...
Nagu see mees, kes mulle otsa vaadates ümber pööras ja poodi tagas ruttas.
et minna tagasi või leida teine tee.
Kas Sa kahetsed?
Me kuuleme karjeid...
Karjujal on valus. Kõik kuulevad, aga keegi ei aita. Ei oskagi aidata.
kuid mida võtame ette?
Põgeneda?
Ma ei põgene, vastan ma veenmaks pigem end kui teisi, ma vastutan ta eest, olen ta katja. Armastan teda ja vaatan pealt kuidas ta piinleb.
...kuhu kadus armastus? Miks me oleme nõus kannatama?
Kui Sa leiad midagi, millest haarata, kedagi, keda armastada...Teed oma enese isekusest teistele haiget. M i l l e jaoks? Et lihtsalt olla õnnelik.
Kas soov olle õnnelik on siis isekas?
Õnn peitub lihtsates asjades, eks. Kas peaksime oleme õnnelikud, sest meil on ju Mtv?
..oska ainult hinnata.
Me oleme rikkad ja vaesed samaaegselt....
Hindame oma perekonda, mis sest, et me ei oska seda välja näidata nii kuis' tahaks.
Teeme ühe vea, üks tegemata kõne,..ja pool meie perest palvetab meie eest. Mis siis, et nad kõik ei usu jumalat. Ja me ei suuda iialgi öelda kui kahju meil on, sest meil ei ole julgust. Jukgust lihtsateks asjadeks.
Me nutame viga, mille me tegime sekundi jooksul. Sõbrad, kes on selle sekundi pärast magamata. Nad ei uskunud, et Sa oled selleks võimaline.
Kurbus, viha, mure, igatsus, süütunne, hoolivus...põimuvad sel' hetkel ühte, moodustades raske vaniku, mis surub Sind allapoole...matab Sind endasse. Sellistel hetkedel tunneme kuidas me laguneme tuhandeks killuks...ma annaks kõigile teile ühe killu, sest ma tean, et ainult vabandusest ei piisa, näitamaks, kui palju ma teid armastan, kui ma vaid oskaks oma armastust joonistada...siis ma tahaksin, et te riputaks selle pildi sinna, kust te koguaeg mööda kõnnite, et te teaks..sest sõnad on liiga väikesed.
Millega mõõdad Sina rikkust?
Mul on kahju ja Sa tead seda.
Oska ainult hinnata.
Armastusega,
L.
Subscribe to:
Posts (Atom)