Isekas rõõm ja oskus hinnata.

Me langetame otsuseid...

liiga rutakalt.
Kas said selle, mida tahtsid?

Me teeme täiskannapöördeid...
Nagu see mees, kes mulle otsa vaadates ümber pööras ja poodi tagas ruttas.
et minna tagasi või leida teine tee.
Kas Sa kahetsed?

Me kuuleme karjeid...
Karjujal on valus. Kõik kuulevad, aga keegi ei aita. Ei oskagi aidata.
kuid mida võtame ette?
Põgeneda?

Ma ei põgene, vastan ma veenmaks pigem end kui teisi, ma vastutan ta eest, olen ta katja. Armastan teda ja vaatan pealt kuidas ta piinleb.
...kuhu kadus armastus? Miks me oleme nõus kannatama?

Kui Sa leiad midagi, millest haarata, kedagi, keda armastada...Teed oma enese isekusest teistele haiget. M i l l e jaoks? Et lihtsalt olla õnnelik.
Kas soov olle õnnelik on siis isekas?
Õnn peitub lihtsates asjades, eks. Kas peaksime oleme õnnelikud, sest meil on ju Mtv?
..oska ainult hinnata.

Me oleme rikkad ja vaesed samaaegselt....
Hindame oma perekonda, mis sest, et me ei oska seda välja näidata nii kuis' tahaks.
Teeme ühe vea, üks tegemata kõne,..ja pool meie perest palvetab meie eest. Mis siis, et nad kõik ei usu jumalat. Ja me ei suuda iialgi öelda kui kahju meil on, sest meil ei ole julgust. Jukgust lihtsateks asjadeks.
Me nutame viga, mille me tegime sekundi jooksul. Sõbrad, kes on selle sekundi pärast magamata. Nad ei uskunud, et Sa oled selleks võimaline.
Kurbus, viha, mure, igatsus, süütunne, hoolivus...põimuvad sel' hetkel ühte, moodustades raske vaniku, mis surub Sind allapoole...matab Sind endasse. Sellistel hetkedel tunneme kuidas me laguneme tuhandeks killuks...ma annaks kõigile teile ühe killu, sest ma tean, et ainult vabandusest ei piisa, näitamaks, kui palju ma teid armastan, kui ma vaid oskaks oma armastust joonistada...siis ma tahaksin, et te riputaks selle pildi sinna, kust te koguaeg mööda kõnnite, et te teaks..sest sõnad on liiga väikesed.

Millega mõõdad Sina rikkust?

Mul on kahju ja Sa tead seda.




Oska ainult hinnata.

Armastusega,
L.