Jah, loomulikult ma mäletan Sind ehk Merci beaucoup, T.

Ma kipun sellise kohapeal sentimentaalitsema. Teate neid minu õrnushooge jms...Kust otsast alustada, ehk algusest? Well, mul oli väga armas suve algus. Puhata sain küll 2 pikkkka kuud, kuid suutsin sellest juba tüdineda; lõpuks magasin päevas 12h järjest ja see ärritas mind pisut.
Mis ma suvel tegin ( kirjutan endale, et ma ise teaks, sest paratamatult suudan ma juba oma noores eas unustada 2 kuu taguseid asju...)
1. Muusikalis osalemine "Suvevärvid"
2.Käisin M´iga  Paltas/ oma üllatuseks olin kingitus palgasõdurile?(ei mitte s e e üllatus, kes tordiseest välja hüppap, ei ma ei ole l***) Adjos Sips.
3.Värvisin aknaraame ja puhastasin aknaid( Tegin tööd?!*o*)
4. Käisin kahel Kanavere peol.Tanel Padar ja Ott Lepland...köhköh+ vahukas.
5.J.Tätte kontserdil Raplas käisin ka.
6. Istumised koos inimestega mida ma mäletan, aga ma ei viitsi neist rääkida, ei ole midagi erilist.NO okei,,Rauntsiga oli tore. Tühi korter  kajas... tekk ja vein ja Laura.Ja Mari aidamajas Sanna,Sandra ja Raunoga oli ka vahva.Ja öised tripid.
7.Randrandrand, wait, i´m still white.deaam. Esimene krundivärv on peal, sinna peale peaks järgmisel suvel midagi jääma, kui külm ära ei võta...
8.Ahja, kohtusin ühe sümpaatse noormehega kellest nüüd pikemalt räägin.

Kui ma teda esimestkorda lähemalt nägin (meetrikauguselt) siis mu esimene mõte oli :nii kena meest pole ma ammu näinud. Nojah ja mina olin kas läbipaistev või peaaegu läbipaistev nagu liblikas. Ja nii uskumatult kui see ka ei kõla suutsin ma kuidagi paari kuupärast ta tähelepanu võita, fastsineerisin teda ilmselt.. See juhtus umbes juulikuus. Ja ma räägin...et ma ei mäleta suurt midagi. Ühel hetkel olime me lihtsalt teineteise embuses ja väga tore oli olla seal. Kusjuures kui nüüd tagasi vaadata siis tuleb tunnistada, et oli skeptikuid kes ütlesid: see ei hakka toimima. Ja kurbusega pean tõdema, et neil oli õigus. Noormees suutis mind hämmeldada ühe tõsiasjaga, mis mu endast välja paiskas.Jah justnimelt, paiskas mu endast välja. Ja mina tegin vea, mis sai saatuslikuks.
Ma jään teda alati meenutama heaga. Sest ta on hea. Kahju on ainult sellest, et ma ei suutnud lühikese ajajooksul fikseerida, kas ta on isekas või ei. Ma loodan, et ei ole. Ma usun, et ei ole. Sest sel juhul ei armastaks ta ennast ja seega oleks ta võimetu teisi armastama. välistaksin selle, olen optimistilk.
Privaatsuse puudus oli probleem minujaoks.Probleem, mida ma ei jõudnud isegi välja öelda.
Olgu, nii midagi head ta kohta. Ta hoolib nendest kellega koos ta on, ja hoolib väga. Hoiab omasi.Ta üritab paista karm, selline ha-sparrin-su-seinast-läbi tüüp.Tegelikult on ta õrn ja hoolitsev..okei ükski mees vist ei tahaks, et ta kohta õrn öeldaks või hoolitsev, sest see ei kõla mehelikult. Ta on nagu küpsetatud vahukomm pealt krõbe-seest pehme(maavillane näide, kaspole?), nagu minagi. Suhteliselt kaalutlev. Pigem tagasihoidlik. Kui ta midagi teeb, teeb ta seda armastusega.(väidetavalt, kinnitust ei ole) Ta ei ole pealetükkiv(mulle on tõsiselt vastukarva familiaarsed e pealeükkivalt sõbralikud inimesed)Räägib enam-vähem normaalset juttu.
Ja ma suudan tal ta vennaga ülihästi vahet teha, isegi telefonis.Kuigi nende hääletämber on sarnane, ilmnevad minu hundikuulmises vead vaid tädi-Maigi-laadses-mobiilikasutuses(mitte minu poolt!). Ta venna hääletämbri iseloomustus: kalk, vahelduva eduga kare, ründav, kohati katkendlik. Ja noormehe enda: isegi rünnata üritades pehme, vaba ja sujuv. Halb iseloomustus, aga olgu. Ja võin väimusejärgi neil silmapilgutuse kiirusel vahet teha. ka pildil kus mõlemad kannavad valget ja nende vahel on nende õde. Lihtne, vasakul on o ja paremal i. Kuidas ma tean? o ei teeks kunagi sellist ilmet nagu i. kehahoiak on peaaegu vastandlik.soeng.kõik.
Ja miks ma seda arutasin endaga?Ühesõnaga, mina ja tema oleme paljudes iseloomujoontes väga sarnased. Ta on peaaegu ,rõhutan sõna peaaegu, ideaalne mees. Tegelikult ma õppisin ennast paremini tundma ja nihkusin oma ähmastele piiridele pisut lähemale. ma olen õnnelik.  ma tõesti olen õnnelik ja armastan ennast rohkem kui kunagi varem ja armastan ka teisi sellevõrra rohkem.
Ja kuigi tema kurikamehelik hukkamõist mulle ei meeldi, siis ikkagi..
tõstan kaks kätt üles ja ütlen: mea culpa!
Tal pole palju puudu ideaal-mehest.Ela hästi ja hoia end.
 

hommikune inisev sääsk. Meesmees oled pees,

 Mind on viimaselajal tõsiselt terroriseeritud, ütles tumedas kleidis neiu. Kohkunult vaatas ta oma peegeldust poriloigust. Suht rõve vaatepilt on see oma peegeldus, mis. Vabatahtlikult peeglisse ei vaata. Kui vaatad siis peegeldus jookseb kiljudes minema.
  Mehed on küll mingid idikad, need kes näevad asju.Ja need kes ei näe on veelsuuremad..
1.Kõndisin poest koju, või kustiganes...nagu kombeks.. piidlesin kossupoisse(aus ülestunnistus). Üks seal vaatas vastu, hea, et pime oli( kõik naised on pimedas ilusad). Siis omaarust hakkas ässama ja viskas täiega mööda, muig tuksles näole, piiraks erutust vm. teine poiss kõrvalt :"no mis see oli, vaatasid seda tüdrukut seal jah" teine kutt mühatas ainult.naersin pihku.jalutasin minema.ma ei tea teid.
2.Sattusin kokku oma ´unelmatemehega´:Pudeli-BrÜno. Olin viisakas, olen ju alati. See mees kes käib korralikult riides, aga sotsiaalne elu on pe*sekukkunud. Tuli rääkima, ilmselt keegi teine ei taha temaga rääkida. Ütlesin, et olin viisakas, rääkisin vastu. Ja oiii seda rõõmu kui ta ütles, et :" see on mu elu võimalus, neiu ma pean teid koju saatma" oh ei, oh ei.miks mina...mõtlesin juba põgenemistaktikat.. "neiu, te olete väga tark ja kena"..mühatasin, tark ja kena, pwhha, hea nali, mees." ma peaks teid endale naiseks võtma"...mida see mees just ütles? "Mh?!" .."teid naiseks endale, no 20aastat vahet on täiesti normaalne ju"..buss tuleb, mitte et sellel midagi pistmist oleks minuga.."Ma pean nüüd minema, oli meeldiv vestelda"..kiiredan sammu.."NEIU OODAKE!Ma saadan teid koju"."oodake nüüd ometi"...lisan hoogu.. "ma ei taha, et te mind saadaks..ma e i t a ha " . jooksen....mees ägiseb "Ma otsin teid üles!". Igakord kui teda näen sisi ma teesklen, et ma ei näe. see sama mees sõimas mind kunagi idioodiks, sest vastasin ta küsimusele "mida ma ome eluga tegema peaksin" lihtsalt : minge tööle.
3,Olen emaga bussijaamas.Marsaootel.10min aega...5min. Bussika ette sõidab korralik hõbedane bemm. Kena noormees oli sees. Prillidega, heleda peaga..ilmselt olid tal hallid silmad.Selline kena poiss.Kunagi meie kooli lõpetanud.Ilmselt liiga vana mu jaoks.Mitte, et see mindkunagi peatanud oleks.Mitte selline bemmi-oss nagu tavaliselt.. Sõidab täpselt mu ema ja minu ette. "Kas tahate viin teid linna, saate kiiremini" mina muidugi vaatan esimese asjana emale otsa..emal on üllatunud nägu."EI"vastab ta.Ma mingi miks mitte.Ei me ei lähe.Ütlen noormehele, me ootame marsa ära. Selleajapeale on juba vanapaarike uurinud, et kas ta ka raha küsib selleest sisi ta ütles, et marsapiletihinnaga viib. Noormees ennist küsis, et kas keegi tahab..nojah, siis loivas meie kõrvalt kena vanapaar ta autosse. Ma ei ole ausalt enne nii piinatud nägu näinud. Selline kivistunud pilk ja vasak suunurk alllapoole vajunud.selline nagu vaataks loomapiinamist pealt.valus oli vaadata.kahju hakkas.kena poiss ikkagi.No eks ta pidi nad sisi linna viima.Meil empsiga tuli naer peale.Sõitsid ära sealt...ja siis naine ei olnud ta autoust korralikult kinnitõmmanud,see lehvis natukene aega kuni see sõidupealt märgati kinni tõmmata..´Vaene mees,´ ütlesin emale, ´vaene mees, lõhuvad ilusa auto ka veel ära, vanainimesed. Miks Sa minna ei tahtnud, mõtlesin, et võib ju,et oleme koos?.´  ema vastu ,´ mind on ju kerge maha koksata. ´naerame. ´emps kas see on see, et´ oleme kättesaamatud´ ?´ Emps:´jaa´.itsitab. mina vastu. ´no lahe, sest kui sa nii edasi jätkad siis ma olen vanatüdruk valmis´.naeran.´mul on vaja ainult oma korterit, kass on olemas ja noh need potililled on mul ka.´ ema kõõksub. mõtlen, et kui palju selline asi võib ühele inimesele nalja teha, minujaoks on see traagika.Kes tahaks leida end 30aastaselt kiiktoolist kassipaitamast ja sokki kudumast.või midaiganes need vallalised 30aastased ka ei tee. Kurb, kurb.

Minu tulevik.

Sa ei ole siin.Mitte päriselt.

Oli kaunis kolmapäeva hommik, pigem lähenes lõunale. Jalutas üks neiu mööda rannajoont. Isa kõndis tema kõrval, sammudes aeglasemalt, raskemalt. Nad vaikisid ja kõndisid muuli poole. Rannas lamasid valged ja pruunid kehad vaheldumisi. Väikesed koerad, kes olid nööriotsas vangis ja niutsusid kurvalt. Surnud kajakas kes oli maetud liivaalla nii, et tiivaotsad välja paistsid. Tema sõber hulpimas 30m eemal rannajoonel, lastes lainel end vaikselt kiigutada, lastes lainel liigutada oma  pead, edasi-tagasi nõtke kaela küljes. Kilkavad lapsed. Kivine ja kuum liiv muuli ääres; settinud vetikate lehk. Kõva ja valus oli käia seal muulil, harjumatu. Mees korjas maast hiina tähtedega õllekorgi. Näitas leidu oma tütrele ja nad sammusid tagasi. Tagasi surnud kajakate poole. Vesi oli küllaltki soe ning rulluvad lained peksid liiva üles ja vahutasid vallatult. Lained tõid endaga kaasa igasugust sodi, vetikaid ja surnud kalu.Tüdruk oli leiu tugevalt pihku surunud, et näidata seda oma vennale. Surus selle nii tugevalt pihku, et see sinna sinaka kettakujulise jäle muljus. Mida ta mõtles, seda teab ta vaid ise.
Liivas vaevles liblikas, ta tiivad olid veepritsmetega kastetud ja liivast rasked. Neiu võttis ta üles ja peitis  oma peopessa, mitte sinna kus oli õllekork vaid teise.Liblikas siputas ta peopesas,kõditas sõrmi, aga neiu ei hoolinud ja pigistas pudelikorki teises käes veel tugevamalt kui enne. Tiivulise asetas ta männi alla, kus oli vari ja tuulevaikus. Sammus on vennani ja surus talle pudelikorgi pihku. vend mühatas: "see on sitt õlu, ma jõin seda hiina restoranis"

On üks poiss ja on üks tüdruk..on suvi.

Seal kus on tüdruk seal on ka poiss? Ei ole.
Muusikaliproovid on juba pikemat aega suures hoos. Homme kell 19 esietendus.
Etenduses osalevad enam-vähem head ja toredad inimesed, mõningate eranditega, kes on lihtsalt sääsed või pinisevad loomad issanda loomaaiast. Tore on ka vahel. Väsimus on suur. Ühtki head mõtet ei ole praegu. Ükspäev käisin ujula katusel..äärepealt oleksingi sinna jäänud. Ujula taga sai näitlejate,lavastajaga ja muude loomadega juttu aetud ja tina pandud. Kikukga lauldud, see oli armas.  Lõpuks läksin õhtul üksi koju, väga pettunud ja kurb, et mehed sead on. Ja noorus on hukas, hukas ja mokas.Ei tea mis sest elus saab.  Jah elu on võitlus selle eest, et jääksime püsima. Nonnii...Ma täna laulsin dušiall, ja nüüd on mul seljas siidist hommikumantel, on ilus õhtu, ritsikad siristavad ja õhk on soe ning täis magusat aroomi. Ja ma ei viitsi siia absoluutselt mitte midagi kirjtada, TSAU!

Sinu telefon heliseb.

x:"Ja?",   y:"Hei",   x:"siiiau"     y:" kuule ma niisama, mis teed seal?"     x.(mõtlen kuidas ma sinuga koos vannis olen mm, mm ,mmmm.) "Midagierilist, mis ise?"    y:"Olen rõdul, (pikk paus)paljalt"     x:(on meeees, no o n mees..... kahju, et mind seal pole) "Õrritad?"  y:"Mul on roosad sokid ainult jalas" x:(suht gei oled vahel kallis)"hmmm ,nunnu"
y:"Ega ma midagi suuremat ei tahtnudki öelda"     x:"tead"      y: "Mh?"     x: "Eile ma rääkisin ühe Pudeli-Brünoga, ta küsis minult, mida ta oma eluga tegema peaks"    y: "ja?"    x:"ma ütlesin talle, et mingu tööle ja ta vastas mulle, et mine ise tööle, idioot"     y:"Mida, ma löön ta kasti kui ma teda näen" "Keegi ei ütle sulle idioot!"    x:"Rahune maha, ma lihtsalt naersin sellele vennale näkku"   y: "Tubli tüdruk, nii peabki"    x."yeaah"...

õh, oh kooliaeg-oh kooliaeg.

  Paar eksamit veel ja siis on suvi käes. Piisav põhjus rõõmustamiseks. Ükspäeveile kujutasin ma ennast vanaisa kiiktoolis istumas kass süles. Ja ma mõtlesin, et olgu praegu oleks nii...ja siis ma mõtlesin end umbes 40 aastapärast sinna istuma. Eijah. Öösel nägin unes, et mul oli vähk ja ma olin suremas. Väga huvitav. Ma ei saa Sinust aru.

Võtan vaikselt aru pähe.

 Kägistasin oma mõtted. Kui 5 kuud 24/7 mõtled peamiselt ühest asjast, siis tüütab ära ikka küll. Igaljuhul mul hakkas parem peale mahakriipsutust. Tegelikult oli see juba enne sündimist surnud asi. Vaevalt, et ma nüüd tükk aega midagi selle kohapealt ette võtan. Praegu peab keskenduma tähtsatele asjadele.Ainult. Mul lihtsalt ei joppa selliste asjadega noh. Praegu olen ma üks närvipundar, ees on eksam..2,09 tunni pärast. Ma tõesti ei kujuta ette kudias ma selle kavatsen ära teha. Vähemalt suutsin ma ühe tohutult suure ja kurva asja enne seda ära klaarida.Mille üle on mul hea meel. Võiks üle ka saada juba. Ma pidevalt pean end kuhugi saatma, sest mõtted liiguvad sinnapoole. Kõik läheb hästi.Tegelikult peab minema, sest teist võimalust ei ole. Nüüd saab minna ainult paremaks, ma ütlesin seda praegu nii, et ma jäin uskuma, see on hea. Suvi on ees ju, kartta on, et läheb paremaks.:D Uh,uh.
Eile oli päris huvitav Eurovisiooni vaadata. Mul tuli kommentaare lausa torust ja mu vanemad lihtsalt naersid pisarateni mu pärast. 7 väikest neegrit....Aga mulle meeldis kõige rohkem mees kitarriga, Tom. Siiras, armas. Muidu ajas see üritus mul südame suhteliselt pahaks oma vikerkaarsustega. Vabandust.
Ühesõnaga, edu mulle!

Klaveritund ja linnamelu, lihtelu 4 seina vahel ja sünnipäevad.

       Tühi leht ärritab mind. Ma ei saanud eile öösel und. Vaatasin oma toa valget lage ja mõistsin, et laul "Liisa"  ei olegi nii vale sisuga. Räägin osast "ei taha minna köki, blablabla,tal pea on poisse täis". Üks mees andis mulle mõista, et ma ei saa ilma meesteta, aga ma olen piisavalt põikpäine, et endaga selleüle vaielda. Endaga vaielda. Naersin enda üle kui nõusi pesin, kui tobe. Kas ma tõesti arvasin, et ma suudan enda alateadvust muuta? Pigem lihtsalt tahtsin uskuda, et suudan. Igaljuhul ma sain aru, et mul on tõesti mingid haiglased vajadused ja mulle ei meeldi üksi olla, vaevalt mind seepärast hukka mõistetakse. See on ju nii inimlik. Siiski pole mul väiksematki kavatsust tollele mehele seda tunnistada. Arvaku, et ma olen supernaine, mida ma ilmselgelt olen.(Päris hästi arvab mõni endast) Tobedad noored inimesed, alati arvavad endast liiga palju.Seda arvab minu isa. Ja mu ema vangutab  pead. No mis on, noorus on koguaeg, alates jääajast juba hukas, no keda siin hukka mõista? Igaljuhul rikutud noorusest...

   Neiu käis tunnis, seekord ühe armsa pedagoogi, tema enda klaveriõpetaja õpetaja juures. Sümpaatne ja võluv daam, kelle kohta võib öelda, et olenemata tema vanusest on ta sisemiselt noor, selle sõna kõige paremas tähenduses, muidugimõista. Lõbus ja tark samaaegselt, ülepakumata ja eetikapiirides. Tund läks kiiresti. Mademoiselle isa tuli talel vastu. Akadeemia üliõpilastest noorte poiste pilgud jäid neiule pidama, aga kui tema kõrvale ilmus just 50. aastaseks saanud parimas vormis vormikas poolkiilaspäine ja isepäine mees, kes juhtumisi oli tolle isa, siis kohkusid nood, veidi teistmoodi mehed. See pisut kohev ja pisut taandunud(vägapalju) juuksepiiriga mees lihtsalt paiskas õhku midagi sellist, mis kõik mehed, kes vähegi julgesid oma silmi tema printsessa poole pöörata , kohmetuma pani, vagaseks tegi  justkui allunud hundid paljastades kaela ..alfale. 

--------------------
     Nagu tavaliselt istuti ümber laua. Vahel räägiti kõrvalistujaga, kumardudes ettepoole või natukene juba peast surisedes liiga familiaarseks mindi. Seal oli üks neiu, kes pärast kõigi klaasid ära pesi ja kontrollis, kas mõni mees on  veel elus. Ta lõpuks ei teadnudki palju inimesi seal olnud oli. Igaljuhul jäi talle ette noormees, kes istus diivanil, üks jalg üle teise, näppis oma valge triiksärgi nööpe kraejuurest lahti ning seejärel manseti omi. Viiamstega ta hakkama ei saanud, või ei tahtnud-kes teab. Ta istus enamjaolt vaikides, riivates tüdruku silmi vaid hetkeks kui sõbra poole pöördus. Alati keeras oma silmad ( need silmad olid hallikad sinised ja pisut kurvad)temalt, kes tuleb tunnistada nägi parem välja kui harju keskmine. Siiski enamjaolt igakord silmas neiut silmanurgast kui näo sinnapoole pööras ja neiu pilk peatus tema silmdel, nagu ta ei oleks elusees meest näinud. Tüdruk rääkis kõrvalistujaga, samal ajal vaadates mida mees teeb: mees vaatas mõtlikult seina poole ja hõõrus parema käega enda lõualuud. Neiu oli spontaanselt sama teinud, seda mõistes pani ta käed sülle, mõtles hetkeks, siis võttis laual oleva pokaali ja mekkis seal olevat roosat ja kihisevat jooki. Aga tuleb tunnstada, et nii kena meest ei olnud ta tõesti kaua näinud.

Veendumused.

Ma olen veendunud, et mul ei ole kellegi jaoks enam õieti aega.

 Elu on üks jalaga näkku saamine. Sa pead end läbi närima. Õnnetuste rodusse on eksinud paar õnnelikku hetke, mis tahetakse alati ära võtta, nagu oleks ekitud saajaga. Ma mõtlesin, et olen jube tark ja "avan kapi", mida ma avada ei tohiks, mitte veel. Õnneks leidsid Sa ise, et sellest suurest avamisest midagi välja ei tule. Sest me ei olnud üksteisega nõus. Kes mida väärtustab. Kõrge moraal. Ma ei valeta inimestele keda ma armastan. Rääkimata jätmine on ka vale. Ma kaotan. Filmides võidavad alati head, reaalsus räägib muud. Ma ei ole kurb, sest elu on liiga lühike, et kurb olla. Ma pole hetkekski kahelnud selles mida rääkisin. Hoopis Sina olid see kes nõudis liiga palju, ise midagi andmata. Ei süüdista, lihtsalt ütlen Sulle tuhat korda, et ma armastan Sind, teadmata millest ma räägin( mul tõesti pole vähematki aimu). Ma ütlesin Sulle, et elu on pigem andmine, aga ega Sa mind kuula, mees. Mehed on suured lapsed ja kahjuks teevad nad ise lapsi. Ja see on ikka väga õudne, kui laps saab lapse.
Nüüd ma ei suuda jälle mõelda, lünklünklünk ja peavalu. Hommikul 1ne asi õhtul viimane,  kes või mis see on?

Mis on mida väärt.Kes keda.

     Ma tahtsin öelda, et ma ei räägi siin kunagi kindlast isikust. Mulle tundus, et keegi arvas, et jutt oli minust, jah, ma tean, kirjutan minavormis, kuid mitte endast. Ma kirjutan inimestest enda ümber. Elavatest inimetest, seega ma ei kirjuta neist halba, inimeste kohta ei tohi halba kirjutada ju. Saame üle, läheme edasi.

 Mees, mees. Sa ei viitsi seda neidu taga ajada; kuidas Sa ütled: "Ma ei viitsi Sind taga ajada."???
Teame lauset, et kui midagi/kedagi väga tahad pead Sa seda/teda taga ajama. Seega, Sa ei taha teda piisavalt? Siis Sa oled rumal, ülimrumalus on see, mees. Neiu mõtleb, et ta pole piisavalt hea, et ta pole väärt taga ajamist. Tegelikkus on see, et ta on Sinujaoks lihtsalt liiga hea. Ja hea ongi, et Sa teda taga ei aja, leiab parema mehe kui Sina, kes Sa arvad, et oled selline bossvend, et nipsutad sõrme ja naine teenindab Sind jalamaid.
U n i s t a edasi, mees.

Tee jahtub Sinu kruusi sees.

  Ühe neiu hommik algas sellega, et ta tahtis oma unenäo peale oksendada. Ta nägu unes, et ta koolivend ajas talle ligi. Neiu ärkas kell 06.55 , tegelikult lükkas ärkamise kella 7.55 peale, voodist lahkus 8.32a.m. Ta läks vannituppa ja ehmus peeglisse vaadates. Peegel ei läinud seekord katki.
 Neitsiku näol oli tuim ilme, vahelduva kurva ja mureliku ilmega. Mõtles ilmselt sellest kuidas peavalu endast eemale peletada. Selle sai ta eelmisel õhtul patja nutmisest. Alguses nuttis mingi kindla asja pärast, hiljem lihtsalt enda haletsusest. Peale peavalu möödumist tuli see talle jälle meelde ja ta nuttis veel. Päris hale nägi välja see pisike neiu.
 Kui ta enam nutta ei viitsinud  tõmbas ta omal juuksed sirgeks. Tegi kohvi. Lõi võõba näkku ja ei rääkinud mitte kellegagi. Suure pingutuse peale vedas end vanematega poodi. Neiu isa palus tal mitte keset poodi karjuda, et ta vanemad teda ahistavad. Tüdruk nägu välja nagu terrorist, hõlmad lahti nagu pommivöö oleks liiga suur ja mantel ei mahuks eest kinni. Türuk ei olnud terrorist ja ta ei hakanud poes karjuma. Nad käisid esimeses poes ja olid kõndimas teise poole,kui  neiu poole vaatas mingi totter tüüp. Neiu ei söendanud peadki pöörata, kõndis jälle oma tuimaterronäoga edasi. Seljatagant vilistati. Ainult neiu ema vaatas taha, mõeles, et abikaasa lollitab. Tüübid tulid hilejm neile ka järgi. Neiul polnud sooja ega külma. Tema peas oli ainult üks mees. Üks mees, kelle pärast ta nuttis, üks mees keda ta armastas ja ainus mees keda ta kaotada karttis.Ja nagu näha ainuke mees kelle poole ta vaatas. Neiu vanemad ütlesid, et nad armastavad teda ja keelasid tütrele armastuse. Kas lugu lõppes sama moodi nagu Rome ja Julia oma, kuid väikese erinevusega?Romeo jättis neiu, neiu läks lolliks ja suri kurvastusse. Ilus lugu.
Mulle ei meeldi imala lõpuga lood.
----
Anna mulle andeks, ma olen ilmselt maailma halvim teammate.
---
Eile sägin, et inimesed on tohutult õelad ja pahad ja kui mina üritan midagi head teha, siis saan ma lihtsalt kaigast.
---

Huvitav isiksus.

 Ma sain aru, et ma ilmselt pean huvitav olema. Miks muidu jääb teie pilk mu peale?
Täna oli siis jälle kool. Mul pole sellevastu midagi, aeg lähebki kiiremini seal. Ja tore oli ka. Ma olen eriti hulves neiu ka. Kuigi ma ei tundnud küll sellena end, kui aus olla.
 Klaveris oli tore.
Teen vaikselt oma asja. Eks ongi nii, et on hea või pole hea. Normaalne on ka vahepeal, aga selleni ma ei küündi. Ma olen ikkagi temperamentne hulves.
Ma ei tahaks küll klassikat maha teha, aga Shakespeare "Rome ja Julia" on kõige jubedam asi mida ma lugenud olen. Olguolgu, kindlasti on hullemaid. Rahune, aga minu arvamus, see on h a l b. Niisiis võtan teise raamatu, seekord siis Tammsaare teostest.
AHja, veel üks asi, ma  nimelt ei saa aru inimestest, kes erutuvad kui  televusserinägu tänaval ( või mujal ) neile väga lähedal viibib.
dixi.

Väga meelitav..

Täna kirjutan mitu postitust, sest selgus tõsiasi, et ma olen isegi oma sugupoole poolt tahetud. Mis ajab mind naerma, koguni väga. Mingi 21 a naine ka veel. Vabandust, mul tõesti ei ole sedalaadi kalduvust. Kurb tõesti, et mehi nii vähe on, nüüd sebivad juba mind. Äkki keegi kaitseks mind nende eest?! help me god.

Mis sähised?

 Mõtlesin siin, et tarkus on selline kahe otsaga asi. See, mis tundub täna õige võib homme olla laus vale.
Koguaeg ei saa tark olla, küll aga saab 24/7  idioot olla. See on meie enda valik. Kurb on lihtsalt see, kui me arvame, et oleme väga targad. Inimestele meeldib end targaks ja tähtsaks teha, kas pole nii? Mina olen üks väga lihtne inimene, mõningate kalduvustega, kuid siiski ei pea ma end piisavalt tähtsaks, et öelda, kes on loll, kes mitte. 

 Mu isa ütles mulle eile: "Hakka parem raamatut kirjutama". Mina tegin oma kahtlevat nägu: silmad kissis, kulm kortsus ja silmade vahel kaks kartulivagu. Vastasin talle, et ta peaks ise sellele mõtlema. Ta arvas, et ta jõuab seda veel teha.

Elagu matemaatika, milles ma totaalselt põrusin. Ilmselt olen ma piisavalt boheem,et mitte kurvastada.

f.................amoosne.

 Ma ei oska enam õieti kirjutada ega mõelda. Lihtsalt tuleb lünk, tõk-tõk-tõk, mis nüüd?  Viimaselajal olen paras ajukääbik olnud: teen lollusi ja unustan asju. Mõtlen, "ma olen nii rumal, et valus hakkab." Ja see mõte üles kirjutatult tundub konarlik ja ilmselgelt ebakorrektne. Enesekriitika. Kui kiišu ei oleks mulle maininud VHK avaldust, oleksin ma selle lihtsalt maha maganud. Kuulsin, et sinna on vähe kohti. Vaatavad mu peale ja näevad, et ma olen suur talent? Vaevalt. Muusikaga on üldse nii nagu on, vahest tuleb midagi, teinekord jälle mitte.


Vanemad on mul üsna vahvad. Isa ütles, et minuga saab nöökida, aga empsiga ei saa. Asi selles, et tal hakkab kurb, justkui nöögiks enda kallal. Vastasin talle, et ta lihtsalt armastab teda nii väga, et ei saa isegi  nöökida. Ta vajus hetkeks mõttesse ja vastas jah. 27 aastat abielu, tehke järgi kui oskate.
Nad ei ole kunagi minu meestevalikuga rahul, leiavad ikka, et üks on loll ja teine sant.

Ühesõnaga famoosne.Tegelikult ei ole mul millegi üle iriseda olgugi, et tema on selline ja sina selline ja mina sootuks sinu vastand.

Now what?

  Viimaselajal on kõik teistmoodi. Ma õpin end valitsema. Valitsen end koguni niipalju, et ma räägin vähem kui enne. Paras mulle. Ma vist ei ole suuremasi blogija ka. Ja ma avastin, et mulle ei lähe nii paljud asjad korda.Elu on huvitav, igapäev saad midagi endakohta teada. Agaokk, mis ma ikka tühja möla ajan.
Ja, Sulle ütlen. et, Sinu enda süü.

Toimub resigeerumine.

 Kas viimaselajal on mingi trivaalitsemine moes? Mis neil kramuse meestel viga on.  No tõesti, kas ma pean sellist asja taluma. Kuhu kadusid kõik härrasmehed? Läksid käed taskus vanaema juurde ilmselt. Ja nüüd pean mina neid jobusi taluma. Isegi kleidiga ei saa enam ringi käia, selline asi ajab närvi!
Nii nüüd on mul palve...Kallid mehed, hakake normaalseteks. Ja see ei ole normaalne, rääkida  labasusi ja siis väita, et armastad neidu. Ja ei ole normaalne tulla ahistama inimesi.
Milline on siis normaalne mees?
Mees kes ei ropenda ja ei räägi labasusi ( niisama lolli juttu). Kes teeb Sulle igalpool ukse lahti, mitte ei jäta sind uksevahele (jah tõesti nii tehakse). Ja palun ärge tulge näkku tatistama eks, ma mõtlesin suhuronimist, no tõsti viisakas oleks küsida enne. Pidin lihtsalt välja ütlema selle kuidagi.

Jah, mul on teist kõrni, Vussud!

Vabandust, et sentmentaalitsemise hoos Sulle iba ajasin.

There she goes.

Tohottilli.

   Mu väike vend sai armastuskirja. Alguses ma naersin veidike, siis oli avvv:)
Mu väike vend tuli koju oli ähmi täis ja rääkis jobu juttu. Talle ilmselgelt ei meeldi see tüdruk. Vaene tüdruk.
Mina isiklikult ei mäleta, et ma oleks armastuskirju saanud. Ilmselt põletas mu isa need ära..koos nende kirjutajatega.pff.
-----
Täna suutsin ma unustada sellise asja, mida ma olen sepembrikuust saati teinud - solfedžo tunni. Kuidas s e l l i s t asja üldse unustada saab ah? Istun toolipeal, mõtlen, et mida nalja nüüdsiis, ma peaks nagu kuskl olema...täna on esmaspäev, kus ma olema peaks..solf. Liisa, Sa oled väga natuke ajukääpar!:)
-----
naistesuguorganid, bioloogia. Erik: "Maitsed" L: "WTFF". Ei, sellest me ei räägi.
----
Täna oli õues niipalju vett, et ma olin kindel, et ma upun enne, kui koju jõuan.
Mul oleks kummikuid vaja. Selliseid, mis ulatuvad kurgualla..vähemalt.
---
Mu klaveriõpetaja oli mu peale kade täna.mwha.
--
Jutt sai otsa, jutt läks metsa...kui ta ära ei uppunud.

ruutjuurarmastusmiinushoolivusruudus.

   Eile oli mingi teema heaoluga.. Mu vend ütles, et kui sul hea on, kuidas sa siis tead, et sul hea on..ilmselt peab sul vahepeal väga sitt olema, et sa aru saaks mis hea on. Ja nii ongi. Mine ööbi külmas metsas üks öö ja siis järgmine öö tule maga kodus põrandal ja sa armastad oma kodu põrandat, ausalt ka.

Hinnake seda mis teil on. Kui te arvate, et teil on halb siis mõelge nende peale kes elavad kuskil kaugel ja veel halvemates oludes. Ja ma ütlen, perekond on suurim rikkus mida omada. Kallistage oma isasi vahest, sest nad ei tule teid ise kallistama, aga neil on hea meel kui te neid kallistate. Ostke oma emadele lilli. Mida iganes, lihtsalt armastage oma inimesi nii palju kui suudate. Ja maailm ongi ilusam.

Fantaasia võime.

Öeldakse, et mõnel inimesel ei ole huumorisoont. Mis asi on huumorisoon? Ma ei tea kuidas teistel on, aga kui keegi midagi ütleb siis mõned ütlemised tekitavad silme ette koomilise pildi, mis mind naerma ajab.Siis ma naeran, kuigi sõnad ise võib-olla ei olnudki nii naljakad, lihtsalt see mida see tekitas oli naljakas. Teisele inimsele jääb  tihti arusaamatuks, miks ma nii käitusin.  Ei tekkinud ju mingit seost. Huumorisoon võrdub fantaasiavõimega.  Ma suudan ühe lausega panna enda silme ette pildi. Vahest teen nalju ja ise naeran ja teised ei saa midagi aru, eks meil kõigil juhtub seda vahest.
Tõesti on olemas inimesi kes ei suuda lugeda raamatuid. Lihtsalt neil ei ole kujutlusvõimet. Tühi kiri.
On olemas inimesi kes kuulavad muusikat ja see ei tekita neile emotsioone. Ja on inimesi kes võivad ilma täringuteta täringumängu mängida. On olemas igasuguseid inimesi. Ja on inimesi kes elavad enda ehitatud maailmas. Mwhahaha.

teisiti olemine.

 Tead, üks hommik tõusin ma nuttes üles...nägin unes kuidas ma olin oma isale teinud mingist matervalist südame ja see ei seisnud millegipärast koos.Ütlesin talle "Isa. ma tegin selle sulle" ta ütles vastu "mul ei ole seda ju kuhugi panna" siis ma hakkasingi nutma ja ta vist lisas minu lohutamiseks " proovi see kokku panna kuidagi" ja siis ma sundisin end ärkama. Ja ma nutsin, tükk aega nutsin.
--
Eile õhtul olin ma nii muserdatud, kirjutasin mingid sõnad paberile, peale seda enam ei vaadanud, mis seal oli. Mulle öeldi see päev päris palju pahasti. Kõige hullem oli vist mu venna öeldud "Sa teed meie elu halvaks ja kassi oma ka".Ei, Sa ei tea, mida ma sellel hetkel tundsin. Üldse ei ole ta minu vastu enam kena. Ja mu ema ka ei ole. Nad nagu ei armastaks mind enam üldse.
--
Täna nägin ma midagi absudrset unes...ma olen päris kindel, et ma jalutasin oma isaga käest kinni ja mõtlesin samal ajal, et kas keegi imelikult ei vaata.
--
Mu ema vaatas mulle üleeile tõsise näoga otsa ja ütles järsku "On naljakas või?", ma ei saanud aru temast, kas mul oli mingi irve nöol? Igaljuhul sellest mõttest tuli mulle naer peale, ta katkestas selle lausega "ma olen kahe nädalaga kümme aastat vanemaks jäänud" ja siis ma soovisin, et ma ei suudaks enam kunagi naerda.
--
Arvo Pärdi tšellokontsert sööb mu närvid ära praegu.Panin kinni selle.
Rääkisin isaga täna elust. Kunstist, muusikast, tehnoloogiast ja nende eri liikidest, andekusest. 90% inimesi on andekad, aga nad ei avasta seda. Ja tarkusest rääkisime ka. Inimestele meeldib end targaks nimetada. Me kasutame oma ajust ainult 5%, kui sedagi. Meie aju suudaks sünteesida palju rohkem asju, kui me ette kujutame. Sellega tuli jutuks, et kunsti on võimalik lõputult arendada.Palju võimalusi, uusi liike. Kas on veel kunste, mis on avastamata.Tehnoloogia, mis areneb, tupikud, uued võimalused.  Oleks lahe kui aretataks välja inimmälestuste ja kogemuste salvestised .Lihtsalt lähed võtad raamatukogust benjihüppe salvestise, elad seda läbi, ise tegemata. Käid kuul seal käimata. Midaiganes eks.
Kinokunst 3d,4d,5 ja 6d kinod..lõputud võimalused. Lõputult avastamata asju.
Ja me arvame, et oleme jube targad. Ja mida rohkem me õpime, seda rohkem tunneme, kui palju on veel asju mida õppida. Kahju, et oma teadmisi ei saa edasi anda. Anda oma lastele ja lastelastele.
--
Ma ei tea, kas ma olen mingi ainuke imelik keda lummab maailma värvikooslus, nii palju erinevaid värve. Väikesed asjad on need mida ma armastan. Näiteks seda kui päike paitab nahka ja nahk sätendab sinist ja punast värvi täpikestena kui  lähedalt vaadata.Sa pole tähele pannud, ega ju. Juuksed sätendavad eriti palju. Okei võib-olla olen ma ainulaadne ja sätendan üksi. Või on mul väärastunud silmanägemine. Vahet ei ole.
Mind lummavad lõhnad. Alati jääb mulle meelde kuidas keegi lõhnab. Kahjuks olen ma ebatäuslik ja mul lähevad need lõhnad pidevalt meelest. Kuskilt lugesin, et iga inimene lõhnab erinevalt...ei ma ei nuusuta inimesi vabal ajal.
Maitseaineid ja puuvilju on ka lõbus nuusutada, nii palju erinevaid lõhnu. Doksik olen, wi for me. Ma ei usu, et on palju inimesi kes pööravad sellistele asjadele tähelepanu ja ütlevad sõbrale: nuusuta selle teepaki sisu.

Ma ei tea, märgake väikseid ebaolulisi detaile.

Mõtle nüüd hoolikalt...mida Sa tahad.

Viimaselajal tunnen kuidas aeg mulle mäkra mängib. Peaks nagu midagi tegema, aga nagu ei taha ka. Langetama a s j a l i k k e otsuseid. No okok, ma ei oska midagi öelda, sest ma ei saa garanteerida õnnestumist. See käib kõige kohta muide.
Rääkides vastukajast : meie 'bändi' esinemine. Noh ma ei tea, lõbus oli. Lihtsalt oleks pidanud rohkem endajaoks tegema...ja paremini. Selliseid asju ongi ainult mõtet endajaoks teha; teised kuulavad siis kui tahavad, kui ei, siis ei kuula.Lihtne. Kuigi olgem ausad, see oli üsna jube. Aga see ei ole oluline, oluline on see, et ma ületasin iseennast. Kõige suurem võit on võit enda üle. Teised suhtusid normaalselt, mida ikka tahta..põhiline oli "Tõmble vähem" kommentaar. pfh.
Ma küsin endalt viimaselajal, et kas ma tean mida ma tahan...tutkit ma tean sul. Kust ma tean, et asi on õige ja miks ma üldse vaevun selle üle nii sügavalt juurdlema.Nagu see midagi paremaks teeks.
Olen tõsiselt rõõmus, et maailmas on inimesi, kellele ei lähe korda, mida teised minust arvavad. Niisamuti nagu see ei lähe mulle korda. Ja seda, et ma rõõmus olen mu nägu ei näita.
Mäletan, et kui olin väike tirts siis oli mingi eriline tunne kui oli vastlapäev või uus-aasta õhtu, no mis iganes sündmus. A la täna sööme me vastlakuklit ja ainult täna laseme võidu liugu ja see lihtne mõte tegi mu rõõmsaks. Võiks praegu ka nii olla. Aga nüüd ma näen kõike mis on selle ümber, näen laiemalt. Kurb on see. Isa ütles mulle, et "mida vanemaks Sa saad seda vähem tundeid sellised asjad tekitavad". Mida ma siis tunnen, ainult kibestumist, kurbust ja viha?
Aga mis siis, kui ma tunnen juba praegu ainult neid asju? Tähenab, õh...raske on. Kurb on. Üksi on olla, kuigi ma ei ole üksi. Keegi lihtsalt ei mõista mind. Meie vanemad, oktoobrilapsed ja ma ei tea, mis kõik te ära ei olnud...nagu ei tahagi uuendustega kaasa minna. Arvavad , et nii kuidas nemad teevad on õige ja ülejäänud asjad on "halb, saatanast". Ühesõnaga, nii nagu meie teeme on vale. Äkki lubaks meil ise oma vigadest õppida, mitte mingit terrorit teha meile. Mu ema terroriseerib mind, igal hommikul, üks ja sama...päeval ja õhtul. Öö on mu lemmik aeg, siis kõik magavad ja on ometigi vait. Me, myself and I time. Aga ma tahan ka magada millalgi.
Kõik tahavad, et neid usaldataks. Ei, ma ei usalda. Ja ma ütlen tihti ei...kui ma lihtsalt ei taha oma vastusega teisi pahandada, siis ma olen vait, las arvavad ise. Tehke ise, tehke paremini. Aga ärge näägutage hommikust-õhtuni, et oi kui halb, oi kui paha...Ma üritan siin hakkama saada ..endaga. Ma ei ole isekas inimene sellepärast. Öösiti kasvatan haavu kinni, mis hommikul jälle lahti kistakse..ja nii päevast päeva. Ja palun ärge tehke nägu, et meie vahel on kõk korras.

Inimesel on raske armastada seda, mida ei saa katsuda.

--

Kuidas uputada blondiini?
Paigalda peegel basseini põhja.

Loodan, et Sul hakkas parem.

<3

Jäta mulle mu mõtete privaatsus.

Riputa plakat või räägi sõbrannale, üsna üks.
Lahendasin Eesti vanasõna pythagorase teoreemi abil.
Ma olen solvunud ja pahane - mind on reedetud.
Ma ise olen end reetnud. Tunnistan endale. Eksisin.
Sellistel hetkedel saame aru, et me oleme üksi.
reedetud
ja
üksi.

Isekas rõõm ja oskus hinnata.

Me langetame otsuseid...

liiga rutakalt.
Kas said selle, mida tahtsid?

Me teeme täiskannapöördeid...
Nagu see mees, kes mulle otsa vaadates ümber pööras ja poodi tagas ruttas.
et minna tagasi või leida teine tee.
Kas Sa kahetsed?

Me kuuleme karjeid...
Karjujal on valus. Kõik kuulevad, aga keegi ei aita. Ei oskagi aidata.
kuid mida võtame ette?
Põgeneda?

Ma ei põgene, vastan ma veenmaks pigem end kui teisi, ma vastutan ta eest, olen ta katja. Armastan teda ja vaatan pealt kuidas ta piinleb.
...kuhu kadus armastus? Miks me oleme nõus kannatama?

Kui Sa leiad midagi, millest haarata, kedagi, keda armastada...Teed oma enese isekusest teistele haiget. M i l l e jaoks? Et lihtsalt olla õnnelik.
Kas soov olle õnnelik on siis isekas?
Õnn peitub lihtsates asjades, eks. Kas peaksime oleme õnnelikud, sest meil on ju Mtv?
..oska ainult hinnata.

Me oleme rikkad ja vaesed samaaegselt....
Hindame oma perekonda, mis sest, et me ei oska seda välja näidata nii kuis' tahaks.
Teeme ühe vea, üks tegemata kõne,..ja pool meie perest palvetab meie eest. Mis siis, et nad kõik ei usu jumalat. Ja me ei suuda iialgi öelda kui kahju meil on, sest meil ei ole julgust. Jukgust lihtsateks asjadeks.
Me nutame viga, mille me tegime sekundi jooksul. Sõbrad, kes on selle sekundi pärast magamata. Nad ei uskunud, et Sa oled selleks võimaline.
Kurbus, viha, mure, igatsus, süütunne, hoolivus...põimuvad sel' hetkel ühte, moodustades raske vaniku, mis surub Sind allapoole...matab Sind endasse. Sellistel hetkedel tunneme kuidas me laguneme tuhandeks killuks...ma annaks kõigile teile ühe killu, sest ma tean, et ainult vabandusest ei piisa, näitamaks, kui palju ma teid armastan, kui ma vaid oskaks oma armastust joonistada...siis ma tahaksin, et te riputaks selle pildi sinna, kust te koguaeg mööda kõnnite, et te teaks..sest sõnad on liiga väikesed.

Millega mõõdad Sina rikkust?

Mul on kahju ja Sa tead seda.




Oska ainult hinnata.

Armastusega,
L.

Trés probablement(pra.)-Väga tõenäoliselt...meeldin ma Sulle tõga

Tere õhtust, kallis.
Jutustan teile armsa muinasjutu Sipsikust ja
Pöial-Liisist järgmisel korral.

Kuskilt ei oska alustada, blogisin ammu, eksole. Vahepeal on juhtunud niivõrd palju, et kui ma nüüd tagasi vaatan, siis ma ise ka ei usu seda. Viimaselajal leian end mõtlemast veel sügavamalt oma tulevikust ja mis saab... Sipsikust ka. Kontrollin oma telefoni nagu mingi hullumeelne, et ega ma pole midagi maha maganud. T o b e. Ma üritan mitte mõelda, mis saab, ma ei tea...me ei tea. Ja peab tunnistame, et mulle tõsiselt meeldib sõna "me". Üritan kahe jalaga maapeal olla, aga samas tahaks olla meeletu...nagu Sigrid Undset on lausunud " Head päevad langevad osaks mõistlikele inimestele, parimad aga neile, kes julgevad olla meeletud". Aga kainet mõistust peab hoidma, lihtsalt peab.
Koolis ei ole enam nii raske, kui ma ise ennast positiivsemalt häälestan. Ajaleheartiklid said ka ilma tapva vaevata tehtud, kartsin hullemat.Ausalt. Kõik oli muidugi suhteliselt pealiskaudne, aga ma üllatusin mõne inimese siiruses. See oli temast väga kena, aitäh Sulle. Inimesed tunduvad üldse kenamad viimaselajal. Naiivusu, jah:D:D Hea, et ma suudan enda üle jätkuvalt naerda.
Muusikat teeme vaikselt, ma tõesti sügavalt kahtlen oma oskustes, aga niikaua kuni nad mind ära ei aja on vist kõik korras. Sellekohapealt ma küll midagi head ei leia endas. Aga juu siis päris öökima ei aja. Mulle tundub, et ma kirjutan igakord siia täpselt samasugust iba.

Aga pean nentima, et mu vanem vend oskab ideaalselt kaneelisaiakesi teha.
Mis oli mõte? Arvate, et mul oli selle mõtte peale aega mõelda, kui ma jälgin pidevalt oma msn'i akent ja ootan Sinu tulekut...

konditsioon on keeruline, kõigil.

Kui palju on neid, kes ei ütle välja neid sõnu, sest teavad, et see tunne ei mahu sõnadesse. See miski, mis on suurem kui sõnad ja suurem, kui me ise. Tegelikult ei ole neid sõnu vaja, üldse pole sõnu vaja, sest me mõistame üksteist silmapilgutusestki. Kui ma need siiski lausun, jääb sõnade taha veel midagi, minu sisse...see loeb..just see tunne.
------
Mulle meeldib inimesega koos lihtsalt olla, vaikides.. See ei ole selline häiriv vaikus vaid pigem selline üksteise mõistmise vaikus.
Mõistmine ilma sõnadeta.
Mitte, et mulle koguaeg meeldib vait olla. Ma olen pläraläraleenu isiklikult ja räägin Su kasvõi surnuks.
-----
Mõtlesin ennist, et see ei olegi oluline, kes Sa oled...oluline on hoopis see, kuidas Sa oled. Usun, et igaüks meist teeb igapäev maailma paremaks, kasvõi naeratades postiljonile. Sellega tahtsin öelda, et rõõmusta väikeste asjade üle! oo, shokolaadikomm!:DMõistad? Ma olen naiivne vahest...aga rõõmus ikkagi:D
---

Kui meil kõigil oleksid sõbrad, kes ei laseks meile kurbust liiga sügavale südamesse oleksime me õnnelikud. Muidugi ei tähenda see seda, et peaksime koguaeg rõõmsad olema, ei kindlasti mitte. Aga ärge kurat muretsega nii palju..kõik läheb nii nagu peab, anna asi juhuse kätte ja see laheneb iseenesest( ma ei räägi siin maksmata arvest, sest sellel juhul tulevad teile lihtsalt maksuametisõpsud külla).
--
Ma istusin pargipingil ja vaatasin mööduvaid inimesi, nende emotsioone, lihstalt niisama. Ja kinnitasin endale veelkord, et inimesed on ilusad.



Liisa ja päev, mil ta eriti midagi tarka ei teinud.

Tere, kuri päev.

Tere ise ka.

Tänane päev on mu vastu kuri.. ei,ma ise olen enda vastu kuri. Miks? Sest ma olen lihtsalt nii rumal. Ma olen nii keeruline, et ma nüüd ise ka ei saa lõpuks aru. mida ma asjast arvan. JA ma suudan end väljendada nii, et ka Sina ei saa aru. See teeb kokku..hm, palju inimesi, kes ei saa aru.
--
Aastavahetus.

Ehhe, sai veedetud seekord mallis Tallinnas. Kõik oli tore. Kuigi ma olin kõige kainem sealsetest loomadest( poleks üldse joonud oleks veelparem). Ma ei kahetse midagi, veel.
Ma suutsin ühest noormehest kirjutada 2lk. puhast pahna, mida me kõike koos tegime(antud tegevus toimus järgmisel päeval). Ei oska temast midagi arvata. Olen tundetu, kuid haavatav. Minu silma riivas ühe tütarlapse blogi, kes oli samal peol ja väitis, et temal oli niru pidu. Ja siis mul süttis peas pirnike, okei ..kas see olin mina kes seda põhjustas, kas see tüüp kellega ma koos olin on talle sümpaatne, või mis värk on?!. Tobe oleks praegu mingeid konjektuure teha, aga ma lihtsat olen selline...ülemõtleja. Veenge mind, et asi pole minus, palun!
--
Eile. Tegin vapustavalt häid vahvleid koos vaniljejäätisega, toormaasikamoosi, vahukoore ja suhkrusiirupiga. JA paar inimest kadedaks. ka.
--
Täna ei teinud ma mitte midagi asjalikku. JA am isegi ei kahetse, et ei teinud. See on halb.
Ei tunne end just kõige parema inimsena, kuid siiski väärib tähelepanu, et kui poleks mind siis oleks noormees kõndinud koju märgades teksades ja üks tüüp ropsiplekkidega sokkides. Mida teeksid mehed, kui naisi ei oleks..